Kindlasti on paljud viimaste aastate jooksul selle mõistega kokku puutunud. Mida see võõrapärane liitsõna endas tegelikult peidab? Lühidalt kokku võttes on tegemist majaga, mille kütmiseks (ja jahutamiseks) kulub tavapärasest kümme korda vähem energiat. See tähendab ka kümme korda väiksemaid soojaarveid ja mugavat sisekliimat. Veidi pikemalt lahti kirjutatuna on tegemist majaga, mis:

• on väga hästi soojustatud
• mis ei puhu praktiliselt üldse läbi
• mille sõlmedes puuduvad külmasillad
• mille ventilatsioonisüsteemis kasutatakse spetsiaalset agregaati (soojusvaheti), mis tagastab sellega ligi 80% ventilatsioonisüsteemist väljaviidavast soojusest. 
• Samuti kasutatakse passiivmaja projekteerides erinevaid võtteid päikesekiirte püüdmiseks, tavaliselt suuri lõunapoolseid aknaid, mis suveperioodi ülekuumenemise vältimiseks sirmide või keerukamate süsteemidega varjestatud.

Esimesed passiivmajad  

Passiivmaja standardi mõiste pärineb Lundi Ülikooli professor Bo Adamsoni ja Darmstadti Elamumajanduse ja Keskkonna instituudi dotsendi Wolfgang Geisti 1988. aastal peetud vestlustest ja neile järgnenud protsessist.

Esimesed passiivmajad ehitati Saksamaal Darmstadtis 1990 aastal. 1996 aastal rajati Passiivmaja Instituut standardi levitamiseks ja kontrollimiseks. Passiivmaja märgis on vabatahtlik standard, mille saavutamiseks on loodud omaette toodete kataloog. Praeguseks ulatub selliste ehitiste hulk ca 15 000-ni.

Passiivmajad majad on tavaliselt dekoreeritud sooja vee või elektri tootmiseks mõeldud päikesepaneelidega, mis tavalise maja puhul on pigem deklaratsioon peremehe vaadete kohta, omamata suuremat reaalset väärtust. Maja puhul, mille energiatarve 5 korda tavapärasest väiksem, katab sooja vett või elektrit tootev päikesepaneel aga arvestatava osa hoone vajadusest. Sarnaselt hõõglambiga elektripirnile, produtseerib iga inimene tunnis ligi sada watti energiat. Olmeelektroonika, arvutite, elektripliitide ja isegi lamibipirnide poolt produtseeritav soojuskiirgus lisandub samuti energiabilansile.

 

Biohof Achleitner kaubamaja.

Passiivmaja ei pruugi tingimata olla ülihea sisekliimaga, kuid nagu innovaatiliste lähenemiste puhul ikka, mõtlevad passiivmajade projekteerijad ja omanikud vähemalt Austrias tavaliselt normi täitmisest kaugemale. Hoonet projekteerides rõhutakse praktikas palju sisemisele mugavusele. Ventilatsiooniga tagatakse piisav õhuvahetus, siseseintena kasutatakse toorsaviplokkidest seinu niiskustasakaalu ühtlustamiseks, samal eesmärgil ka taimestikku ja vahel suisa haljastatud seinu. Sellise maja aknaraamid lahendatakse termokatkestustega ja klaaspaketid kolmekordsena, välispiirete, seinte, uste ja akende pindade sisemisest õhutemperatuurist suhteliselt vähe erinev temperatuur ei tekita siseruumis tavaliselt suurtele klaaspindadele omast ebameeldivat külma õhu liikumist, õhu ringlus on sellises majas üldse aeglasem ja sujuvam, mistõttu ka tolmu ringleb õhus vähem.

Messikeskus Welsis

Hiljuti Austrias erinevaid passiivmaja standardile vastavaid hooneid külastades sain aru, et kuigi tegemist on eranditult energiasäästlike ja tehnilistelt lahendustelt innovatiivsete majadega, on elu- ja töökeskkonna mõistes tegemist üsna erinevate maailmadega. Passiivmaju on Austriasse ehitatud juba üle 20 aasta, kasutusampluaa on erakordselt lai, sisaldades eramuid, messi- ja kaubanduskeskuseid ja isegi kirikuid. Nutika lahendusena jäi silma üks büroohoone, mille kõik neli külge olid kaetud päikesepaneelidega. Hoone põhjakülge päikesepaneelide kinnitamine tundub esmapilgul jabur, aga tegelikult olid need paneelid tootmispraak, millel siiski säilinud esteetiline väärtus. Huvitaval kombel oli minu jaoks erinevate passiivmajade õnnestumise indikaatoriks lõhn. Mitte, et mõni neist hoonetest oleks haisenud, aga ühe büroohoone puhul oli see küll kergelt häriv, teine kontor samas lõhnas nagu tavapärane büroomaja ikka...akrüülvärvi järele. Kolmas neist, väiksema kubatuuriga puit- ja savikonstruktsioonis passiivmaja, mille konstruktsioonid kombineeritud ökoloogiliste tehnoloogiatega, mõjus ideaalilähedase inimsõbraliku mikrokosmosena. Väga positiivsete lahedate lahendustega mõnusate hoonetena jäid meelde veel messikeskus Welsis ja ökoloogilisi tooteid müüv Biohof Achleitner kaubamaja, mille teine bürookorrus oli lahendatud mõnusa rohelise aasana. Keskuses sai einestada ja enamus tooteid olid ka degusteerimiseks välja pandud. Ökotooted olid iroonilisel kombel küll suures enamuses pärit Uus-Meremaalt ja Aafrikast – see, mida maja kokku hoidis, kulus kõik varjatult transpordile, et Mustalt mandrilt seepi tuua.

SOL 4 büroomaja, foto autor Thomas Kirschner.

Austria kohalikud omavalitsused projekteerivad-ehitavad enda tarbeks valdavalt passiivmaju, sest selleks vajalikud teadmised on olemas ning paljudel juhtudel ei lähe selline maja tavanormidele vastavast hoonest enam üldse kallimaks.  

Huvitav, et passiivmaju  ei ehitata tavaliselt kesklinnadesse. Kuna linnasüdames on kinnisvarahinnad tänu soodsale asukohale tavaliselt kõrged, ei ole üüriliste-investorite leidmine seal enamasti probleemiks, sest kommunikatsioonid on suhteliselt odavad, rahvast palju ja asukoht on atraktiivne ilma liigsete pingutusteta.

Austria kohalikud omavalitsused projekteerivad-ehitavad enda avalikuks tarbeks valdavalt passiivmaju, sest selleks vajalikud teadmised on olemas ning paljudel juhtudel ei lähe selline maja tavanormidele vastavast hoonest liiga palju kallimaks. Loomulikult ei taga ainult passiivmaja standard tingimata kvaliteetset linnaruumi ega kaunist välimust. Tehnoloogilised lahendused peaksid olema ka esteetika teenistuses ja mõlemad nad võiksid olla jätkusuutlikkuse teenistuses. Austrias on seepärast paremate lahenduste leidmiseks saanud tavapraktikaks planeeringu- ja arhitektuurivõistluste korraldamine.

Millist krunti soetada?
Ideaalse kodu soetamine algab tavaliselt krundi valikuga. Ideaalset krunti leida ei ole kindlasti kerge, otsimine, maakleriga suhtlemine ja kohalkäimine piltide peal nähtus koha peal veendumine on ajamahukas tegevus,mis nõuab pühendumist. Otsuse tegemisel on olulisel kohal pereliikmete soovid, unistused ja nägemus oma tuleviku kodust. Kui kaugel võiks unelmate kodu asuda töökohast, koolist, lasteaiast ning ringidest, kus lapsed käivad? Kas lapsi peab kodust kooli autoga viima või saavad nad ise jalutades või ühistransportiga liikudes hakkama? Kas sul on paindlik töögraafik, töötad kodust või pead igapäevaselt kellast kellani tööl käima? Kui käid tööl, siis kas jõuad tööle jalutades või ühistranspordiga sõites? Või autoga. Kui pikad on kodu ja töö vahel pendeldamisele kuluvad ajad? Kui palju aega veedad ummikutes? Kui palju on sul säästetud, milline on su laenuvõimekus või kui palju maksab korter, mille müük aitab maja ehitust ja krundi ostu finatseerida? Need küsimused aitavad Sul defineerida oma pere vajadused ning võimalused, mis aitavad krundi ostul otsustada.
Krunt moodustab olulise osa maja ehitamise eelarvest, üldreegel on selline, et mida lähemal kesklinnale, seda kallim krunt. Samas, mida kaugemal linnast, seda odavam. samas seda tõenäolisem, et igapäevased kulud transpordile saavad tulevikus olema suuremad.

Oletame siinkohal, et olete krundi juba soetanud. Tõenäoliselt soovid endale kodu, mis sobiks just sinu perele, mis oleks mõistlike ülalpidamiskuludega ja kus oleks tõeliselt meeldiv perega üheskoos aega veeta. Kuid samas on oluline ka see, et kui soovid kunagi kinnistut müüa, oleks selle hind kõrgem kui olid sinu poolt tehtud kulutused oma kodu soetamiseks.

Milline on minu pere eluviis?
Kui palju aega veedavad erinevad pereliikmed kodus? Kas kodus veedetakse aega peamiselt hommikuti, õhtuti ja nädalavahetusel? Kas pere liikmed käivad kaheksast viieni tööl või teevad ka kaugtööd? Hoonet krundile paigutades tasub vastata neile eluviisi puudutavale küsimustele, sest need moodustavad baasi, millest kõik muu juba loogiliselt välja kasvab.

Kujutage ette, et teil on elada jäänud üks päev. Mõtlete tagasi oma elule ja annate sellele hinnangu. Kuidas teil läks? Mida korda saatsite? Kellega veetsite aega? Kellega oleksite pidanud enam koos olema, kellega vähem? Enamik inimestest, kes selle testi läbivad, jõuavad järeldusele, et nad oleksid rohkem aega pidanud veetma pere ja sõprade seltsis. Sarnasest loogikast lähtudes olen oma klientidele maju projekteerides asetanud olulise fookuse ühisruumidele, elutoale, köögile ja söögitoale. Elutoas, köögis ja söögitoas veedetakse ühiselt aega, seetõttu peavad nad olema piisavalt suured pere ühistegevusteks ja võimaldama ka sõpru külla kutsuda. Ühised õhtusöögid, nädalavahetuse lõunad ja vestlused defineerivad paljude perede jaoks kvaliteetaja.

Kuidas krunti ja maja ühestkoost paremini tööle panna? 
Kui oluliseks pean ma oma pere privaatsust? Kui kaugele paigutada maja naaberhoonetest?
Eramu soetamine annab ühiskonnas märku teie staatusest ja tõenäoliselt pere keskmisest suurematest sissetulekutest. Üks põhjustest, miks olete jõudnud mõtteni oma eramust on tõenäoliselt suurem soov privaatsuse järele, iseseisvus otsuste vastuvõtmisel ja väiksem vajadus arvestada naabritega.
Hoonele parimat lahendust välja mõeldes on siiski oluline analüüsida selle kaugust naaberhoonetest. Kas naabri maja vaatab elutoa akendega teie krundi poole? Kui kaugel naabermaja asub? Kuidas peaksite oma maja paigutama nõnda, et soojal aastaajal terrassil lehti lugedes tunneksite end mugavalt? Maja ehitades pead kindlasti silmas pidama kohalikke päästeameti reegleid ja normatiive, mis aitavad määrata vahemaa, mille kaugusel naaberkinnistutel asuvad hooned üksteisest peavad asuma. Eesti reeglite järgi peavad hooned asuma teineteisest vähemalt 8m kaugusel, siis saate ehitada ilma naabritevahelise kalli tulemüürita.

Milline maja asetus ilmakaarte suhtes suurendab kõige enam uue kodu voorusi ja vähendab selle puudusi?
Maja asetus ilmakaarte suunas on üks olulisemaid aspekte. Seetõttu on see üks esimesi küsimusi, millele maja projekteerides vastan. Tavaliselt on nõnda, et linnakeskkonnas on eramu krundid väiksemad ning suuremate piiravate reeglitega, samuti asuvad hooned üksteisele lähemal. Äärelinnas või linnast väljas on krundid suuremad, seetõttu võib kommunikatsioonide vedamine olla kulukam. Kõige olulisem hoonet krundile paigutades on aga ikkagi see, millise keskkonna tekitab ta uue kodu omaniku jaoks. Mina projekteerin enamus eramuid selliselt, et elutuba oleks suunatud lõunasse või läände. Läände sellepärast, et soojal aastaajal on just õhtud need, kus perel on aega, et hoovis mängida, grillida, süüa teha, lauamänge harrastada või Netflixi vaadata. Sellise ilmakaare asetuse puhul töötab elutoa esine terrass soojal aastaajal elutoa pikendajana.

Tüüpprojektide puhul võib vahel tunduda, et maksimaalselt head lahendust pole alati võimalik saada. Oma kogemusele toetudes tean, et tihti piisab siiski maja pööramisest vaid 90 kraadi võrra või asetamisest peegelpilti, et panna lahendus hästi toimima.

Kuidas plaanite koduhoovi kasutada? Kas soovite õitsevate taimedega iluaeda või olete rohenäpp, kes soovib kasvatada aedvilju ja maitsetaimi? On teil krundil ruumi viljapuuaiale? 
Need on küsimused, millele aitab vastata traditsiooniliselt maastikuarhitekt. Isegi kui Teil maastikuarhitekti palkamiseks ja hoovilahenduse välja ehitamiseks esialgu vahendid puuduvad, tasub ometigi need küsimused enda peas läbi mõtestaeda, et tagada paremad võimalused tulevikuks.

Kuidas krundi pinnamoodi ja reljeefi kõige paremini ära kasutada?
Kui omate krunti mägises piirkonnas või küngaste vahel, on hoonele parima asukoha leidmine ja ka ehitus keerulisem, kuid reljeef pakub tihti ka võimaluse avada hoonest kauneid vaateid. Vaateid peetakse tänapäeval väga oluliseks, ja kui krunt võimaldab, asetatakse hoone tavaliselt võimalikult kõrgele asukohale. Seevastu vanasti paigutati talumajad ja -hoovid enamasti tihti aga pigem mäe nõlvale, tuulte eest kaitstud kohta.  Kindlasti peab arvestama ka pinnaseveega, mis vihma korral ei tohiks maja uputama hakata. Läänemere äärsetes kauni vaatega piirkondades, kus vaade avaneb näiteks põhja, ei ole tõenäoliselt arukas paigutada hoonet suure terrassiga põhja poole, kus meretuuled muudavad terrassi kasutamise suurel osal aastal üsna võimatuks.
Kui olete soetanud krundi ümbritsevast maapinnast tublisti madalamale alale, peate arvestama suuremat laadi pinnasetöödega reljeefi tõstmiseks. Seejuures tuleb pidada silmas ka seda, et vihma korral ei voolaks Teie krundi vihmavesi naabri aeda.

Kuidas lahendada sissesõit krundile?
Sissesõidu asukoha krundile määrab tavaliselt ligipääsutee asukoht ning detailplaneering või muu planeeringudokument, mille väljastab kohalik omavalitsus. Sissesõit peab olema lahendatud nõnda, et ligipääs hoone uksele oleks võimalikult loogiline ning lihtne. Garaažiga maja puhul peab sissesõit olema garaažile võimalikult lähedal ning nõnda optimeeritud, et poleks vaja ehitada liiga palju kallist kõvakattega ala.

Kuhu poole peaks avanema hoone sissepääs?
Tavaliselt on mõistlik, kui maja sissepääs avaneb sissesõidu tee poolsesse külge või siis loogiliselt nõnda, et ta oleks tänavalt nähtav ning autost välja astudes käeulatuses.

Millised on pereliikmete ruumiga seotud uskumused?
Feng Shuisse ja veesoontesse suhtuvad inimesed erinevalt. Arhitektina ja teaduspõhise maailmavaate pooldajana suhtun ma neisse teemadesse kerge skepsisega, samas olen kunagi sisearhitektist tädi soovil läbinud Feng Shui kursuse ning seetõttu tean, et paljud Feng Shui printsiibid on tugevalt seotud ruumipsühholoogia. Seetõttu on nad meie alateadvuse toimimisega põhjendatud ning täiesti tõsiseltvõetavad. Kui te usute näiteks, et Hartmanni võrgustikuga (veesoontega) mitte arvestav hoone paigutus krundil või mööbli paigutus tubades mõjub Teie tervisele halvasti, on parem neid printsiipe järgida. Tõenäoliselt muudab Teie enda usk reeglitele mitte vastava ruumi teile ebameeldivaks. Võib juhtuda, et usk ja sellele toetuvad käitumismustrid muutuvad isetäituvaks ennustuseks.

Kas ostetud krunt ja välja valitud maja sobivad kokku? Kas hoone sobib kokku ümbruskonna hoonestusega? Kas väljapakutud lahendus vastab detailplaneeringule?
Mis saab siis, kui välja valitud majalahendus ja krunt koos hästi ei tööta? 
Kui ostate krundi, peate tegema aegsasti selgeks, millised on kohalikud hoonestusreeglid. Kas detailplaneering või omavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused nõuavad hoone paigutamist tänava äärde kohustuslikule ehitusjoonele? Milline on lubatud katusekalle? Milline on nõutav katuseharja suund? Oma lemmikarhitektuuriga hoonet välja valides peate nendele küsimustele kindlasti vastama. Hoonet ehitades peate tõenäoliselt naaberhoonetega vormilt sarnase lahenduse. Juhul, kui hoonestusreeglid on vabamad, võite valida muidugi ka naabritele vastanduva kontseptsiooni ja lahenduse, sellega rõhutate enda eneseteadlikkust, kuid kui sellise valiku teete, soovitan lahendused naabrtega läbi rääkida. Head suhted naabritega annavad kodutundele palju juurde.

Kui sulle tundub, et välja valitud maja projekt ja krunt teineteist ei toeta, on mõistlik palgata arhitekt. Kuid veel enne seda soovitame tutvuda moodsa avara ja valgusküllase veebis konfigureeritava (brauseris lihtsasti muudetava) tüüpmajaga ,,Tube’’. Sellel lihtsal ja moodsal majal on mitu nägu ja suurust, millega katsetades ja mida muutes leiate kiiresti endale sobiva variandi. Majaga virtuaaltuuride ja konfiguraatoriga saate tutvuda siin:

Kirjutas: Tiit Sild, arhitekt

Ühes Tartu linna lähedases vallas istub näiteks ehitusnõuniku positsioonil ehituskonstruktor. Kui me projekteerisime sinna valda esimese maja tundus alguses, nagu jookseksime peaga vastu kiviseina. Ehitusloa taotlusele järgnenud kommentaaride järgi tundus, et ilma hoone konstruktsiooni põhiprojektita me seda ehitusluba kätte ei saagi.

Projektile tehtud kommentaaride järgi tundus, et ta oleks soovinud näha hoone tööjooniste esitamist ehitusloa menetluse staadiumis. Täiesti ennekuulmatu tavapärase ehitusloa taotluse juures! 

Konstruktiivne projekti ja tööjoonised on iga tehases ehitatava eramu juures vajalikud, kuid nende lõpuni projekteerimine samaaegselt ehitusloa taotlemisega kätkeb endas omajagu riske. Alati võib juhtuda, et projekteerimise käigus tuleb välja mõni detailplaneeringu nõue või projekteerimistingimuste nõue, millega ei ole osatud arvestada, näiteks piirang võrguvaldajatelt (veevärk, Elektrilevi vmt), mis tähendab maja mõõtude muutmist (näiteks selgub mõne dokumentatsioonis puudu oleva servituudi olemasolu, mida projekteerimise käigus ei märgatud või mis puudus alusdokumentide hulgas). Muutes aga maja põhimõõte, on vaja muuta ära ka kõik hoone elementide tööjoonised, mis tähendab topelt tööd ja topelt kulu nii aja kui raha mõttes. Seetõttu on mõistlik saada kõigepealt kätte ehitusluba, ehitades siis selle peale üles teised projektid.

Selleks, et aru saada vallaametnike soovide tagamaid, kulus üsna palju aega ja vaeva, kompromissina kirjeldasime projekti seletuskirjas ära karkassmajade standardlahendused (näiteks et hoone sarikate ja seinaelementide konstruktiivsete postide samm peab olema 60cm). Projekti seletuskiri muutus sellest üsna palju paksemaks ja täpsemaks. Leidsime mõistliku kompromisslahenduse, kuid valla ametnikust aru saamiseks kulus omajagu aega.

Bürokraatia hulk sõltub kohaliku omavalitsuse suurusest.
Rusikareeglina võib öelda, et mida suurem on vald või linn, seda keerulisem saab olema ka projekteerija töö, sest suures omavalitsuses vaatab ehitusloaprojekti üle suurem hulk erinevaid spetsialiste. Suurem hulk erinevate ametnike arvamusi tähendab aga üsna tihti seda, et kommentaarid projektile on vastuolus või mõnikord lausa üksteist välistavad. Projekteerija pannakse selliste kooridneerimata kommentaaridega üsna skisofreenilisse seisukorda. Kogenud projekteerija teab, et siinkohal tasub helistada ametnikud üle ja uurida täpsemalt järgi konkreetsete kommentaaride ja ettepanekute tagamaad, sest kirjasõnas väljendamise oskus on inimestel väga erinev.

Tallinnas ja Tartus tuleb näiteks arvestada sellega, et ehitusloa taotlusega samaaegselt nõutakse ehitusprojekti juurde nõutakse lõpuni valmis projekteeritud trassivaldajatega kooskõlastatud välistrasside projekte. Mujal omavalitsustes võib selles osas lihtsamalt läbi saada, koostades trassi projektid samaaegselt ehitusloa taotlemisega või isegi veidi hiljem, vahel alles ehitusprotsessi alguses.

Selleks, et asjaajamine läheks ladusalt, soovitame me kindlasti projekteerimisprotsessi alguses käia kohalikus omavalitsuses kohal või vähemalt helistada, tutvustades oma projekti ja lahendust valla/linna arhitektile või ehitusnõunikule. Selliste kohtumiste eesmärk on lisaks projekti näitamisele ka enese tutvustamine ja vastastikuse usalduse tekitamine. Kui Teie ehitusprojekti kausta taga on konkreetse inimese nägu või hääl, on asjaajamine vähem ametlik ning projekt liigub üldjuhul kiiremini. Ülekommunikeerimine on kindlasti parem kui alakommunikeerimine.

Selleks, et saaksid vältida maja ehitusel tekkivaid ebameeldivaid üllatusi, toome selles blogipostituses välja olulised küsimused, millele võiksid krundi praeguselt omanikult või maaklerilt uurida vastused välja enne, kui notari juures ostu-müügilepingule allkirja annad. 

Need vastused annavad Sulle parema tunnetuse sellest, kui kaua võiks uue kodu rajamisele aega kuluda, samuti saad aimu sellest, kui palju on võimalikke takistusi ning kuluartikleid. Kui Sul on juba veidi kogemust,  võimaldavad need vastused tegelikult  hinnata ka erinevate projekti ja ehitustegevuse osade ligikaudset suurust.

1.   Kas krundile on määratud ehitusõigus? Kui jah, siis mille alusel? Kui ei, siis miks arvab müüja, et krundile saab eramu ehitada?

2.   Kas krundil on kehtiv detailplaneering? Juhul kui mitte, siis kas krundile on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused? 

Detailplaneering ja projekteerimistingimused on dokumendid, mis annavad ette reeglistiku eramu projekteerimiseks ja ehitamiseks.

3.   Juhul kui detailplaneering puudub, siis kas üldplaneeringu järgi asub krunt väikeelamumaal? Kui mitte siis kas müüja võib kinnitada, et kohalik omavalitsus lubab siia eramu ehitada?

Kui krundil puuduvad nii detailplaneering kui ka projekteerimistingimused, ning omavalitsus nõuab ehituslike reeglite määramiseks detailplaneeringut, võite arvestada 1-2 aastase ajakuluga lisaks projekteerimiseks ja ehitamiseks kuluvale ajale.

4.   Kas lähinaabrusse on planeeritud või planeerimisel veel hooneid, mis võivad mõjutada näiteks vaateid, tekitada müra vmt.

Näiteks kui lähinaabruses on tööstuspark, võivad suured tööstushooned varjata valgust, vaateid või olla müra allikad, millega peab arvestama ja millest võiks olla teadlik.

5.   Kui suurt maja tohib krundile ehitada (määratud tavaliselt detailplaneeringu või projekteerimistingimustega)?

Tavaliselt on hoone suurus piiratud võimaliku maksimaalse ehitusaluse pindalaga (näiteks 200 või 300m2) ja maksimaalse kõrgusega (näiteks 8m maapinnast või 26m Amsterdami nullist). Tihti annab detailplaneering ette ka lubatud katusekallete vahemiku ning tüübi (näiteks viilkatus, lamekatus, ühekaldeline katus).

6.   Millised on arhitektuursed nõuded hoonele?
Arhtiektuursed nõuded määravad näiteks korruselisuse, võimaliku ehitusaluse pindala, ehitusala kuju, nõuded hoone asetuse kohta krundil, ligipääsude asukohad krundile, ehitusjoone kauguse tänavast, naaberkrundi piiridest, võimalikud välisviimistlusmaterjalid, samuti nõuded hoone vormile ja katusetüübile. Tavapärane on elurajooni ühtsuse tagamiseks tihti nõutud näiteks viilkatust, lamekatust, ühekaldelist katust ning antud ka võimalikud kaldenurgad?

7.   Kas krundist jooksevad läbi mõned servituudid, kujad või kaitsevööndid mis piiravad ehitusõigust?

Servituut on leping, millega on lubatud näiteks elektrilevil elektrikaablid läbi võõra krundi tõmmata, nii et nende peal ja lähiümbrusse ehitada ei lubata). Kuja all peetakse üldjuhul silmas hoone vahelist kaugust. Kuja täpne definitsioon on (kitsas) tänav, (kitsas) tee või läbikäik majade vahel). Näiteks juhul kui hoonete vaheline vahekaugus on väiksem kui 8m, peab üldjuhul ühe hoone teise hoone poole jäävas seinas kasutama tulemüüri, mille ehitus on üsna kulukas.

9.   Kus/kui kaugel krundist asuvad vee, kanalisatsiooni, kaugkütte, gaasi ja elektrivõrgu trassid?

Üldprintsiip on siin see, et kui ostate krundi arendatavas üksikelamute piirkonnas või tihedamas linnakeskkonnas, on trasside ehitamise kulud valdavalt oluliselt odavamad. Arendajad on tavaliselt tehnovõrkude otsad lasknud krundi piirini ära vedada, mis tähendab. et teie kanda jäävad vaid krundi siseste trasside ehitamise kulud.. Teisalt on krunt tänu ära tehtud töödele kindlasti üksjagu kallim kui maapiirkonnas, kus trassid puuduvad. Trasside projekteerimiseks ja ehitusprotsessi läbiviimiseks tuleb kindlasti arvestada omajagu aega (pool aastat kuni aasta).

9. Kas krundil on kehtiv geodeetiline krundi alusplaan (geoalus)?

Geodeetiline alusplaan on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste kõrval üks esimesi dokumente, mida arhitekt teilt küsib. See on koordinaatsüsteemis joonis, mille peale tehakse teie uue kodu sidumisprojekt.

10. Milline on krundi pinnase kandevõime? Kas krundile on tehtud ehitusgeoloogiline uuring? 

Kui näiteks  teie krunt asub paekivi plaadil, siis võite arvestada suhteliselt odava vundamendiga, samas trasside kaevamine võib olla jälle kallis. Juhul kui krunt asub väga pehmel nõrga kandevõimega pinnasel, võib vundamendi ehitus olla samas oluliselt kulukam.

Arhitekt Tiit Sild on puitmaju propageerinud enam kui kümme aastat. Tema loodud Tube elementmaja on mõeldud inimesele, kes väärtustab minimalistlikku disaini, kõrget ehituskvaliteeti ja hindab seda, et maja planeerimine projektist valmimiseni oleks lihtne ja kiire. 

„Minu jaoks arhitektina on majast olulisem seal elama hakkavad inimesed. Soovin, et nad tunneks end kodus hästi, et neil oleks majas valgust ja avarust ning et tänu suurtele akendele saaks igaüks osa loodusest meie ümber,” ütles Sild. „Kindlasti sobib Tube maja hästi peredele, kellele meeldivad suured terrassid ja avarad valged toad” 

Tube on elementmaja, mis tähendab seda, et majatehases ehitatakse vastavalt arhitekti joonistele valmis seina-, lae- ja katuse tükid. Need transporditakse ehitusplatsile ning pannakse seal kokku kahe-kolme päevaga. „Mitmed uuringud on näidanud, et puidust elementmajade ehituskvaliteet on tunduvalt kõrgem kui kohapeal valmivatel majadel, sest tehases ei sega ehitust vihmad ega külmad ja tuul,” ütles Sild.

Maja planeerimine kui arvutimäng: 

Et tellitud maja vastaks täpselt pere soovidele ja vajadustele, on Tube'i veebilehel (tube.katus.eu) lihtne programm. Seal saab mugavalt muuta maja suurust, tubade arvu, laekõrgust ja katusetüüpi, katsetada värvitoone ning vaadata oma lahendust mitme nurga alt. Tulevikus ütleb iga muudatuse järel ütleb kulude kalkulaator, mis võiks hinnanguliselt maksta planeeritud suuruse ja väljanägemisega maja.[TS1] 

Kui maja lahendus on enda jaoks läbi mõeldud ning krunt soetatud, siis tuleb ühendust võtta Sport arhitektuuribürooga. Seal pakutakse välja parim hoone asupaik krundil, aidatakse ehitusloa taotlemisega, suheldakse majatehasega ning pakutakse soovi korral ka ehituse projektijuhtimise teenust. 

Lisaks elementmajale saab arhitekti abiga kiiresti valmis projekteerida abihoone, näiteks garaaži või kuuri. Eestisse on ehitatud mitu Tube maja ning fotosid nendest saab uudistada büroo kodulehel. Lisaks on seal üleval Tube elementmaja virtuaaltuur ja põhjalikud infomaterjalid elementmaja planeerivale inimesele. 

Kuna Tube elementmaju pakkuvas arhitektuuribüroos töötavad kogenud arhitektid ning nendega suhtlemine on kiire ja asjalik, siis on täiesti võimalik, et Tube'i elementmajja saab sisse kolida poole aasta jooksul peale arhitektuuribürooga esimest korda ühendust võtmist.

Kuidas saada lihtsalt Tube puitmaja omanikuks?

1. Osta krunt
2. Tutvu valminud Tube majadega tube.katus.eu
3. Pane paika oma perele nõuetele vastav maja lihtsas arvutiprogrammis http://bit.ly/2NRqkfI
4. Võta ühendust Tube arhitektiga tiit.sild@katus.eu
5. Arhitekt soovitab majale parima asukoha krundil
6. Pärast lepingu sõlmimist aitab büroo taotleda ehitusloa
7. Arhitekt saadab projekti majatehasesse hinnastamiseks
8. Sõlmi leping majatehasega
9. Majaelementide ehitus tehases kestab 1-2 nädalat
10. Vundamendiga krundile püstitatakse elementidest maja 2-3 päevaga
11. Järgneb maja siseviimistlus umbes paar kuud
12. Koli sisse! 

blogiartikli kirjutas: Liina Pulges

Ivan ööbis minu perele kuuluvas väikses garaažiboksi asemele projekteeritud ja ehitatud väikeelamus, mis näeb välja nagu väike sektsioon Tube tüüpmajast. Milline on miinimumpind, millel väike pere hakkama võiks saada? Siit videost saab ettekujutuse. Selline mikromaja ei vaja muide ei ehitusteatist ega ehitusluba, sest ta on alla 5 m kõrge ja väiksem kui 20m2. Aga ruumi on siin siiski piisavalt.

Ivan Morozov annab videoülevaates  majakesest väga põhjaliku ülevaate.


Enne mikromaja ehitamist valminud kvartali visioon. Autor Tiit Sild

Kel huvi majakese vastu suurem, saab tulla mikromajaga isiklikult kaema, broneerides majakese alloleval lingil:

https://artgaragestay.bookingturbo.com/en/

blogiartikli kirjutas: Tiit Sild, Tube maja arhitekt

Nagu kord ette näeb, tegin ehitusprojekti. Armsad kolleegid toonase Tartu linnaarhitektina minu projektile loomulikult armu ei antud, projekt peksti korralikult mitu korda tagasi nagu ikka kombeks  ja ükski märkus mida teha sai tegemata ei jäänud. Võrdne kohtlemine, mis sa teed :).
Projekt sai lõpuks ehitusloa, seega otsisin ehitusfirmasid, kes selle järgi asja valmis ehitaks. Saingi hinnapakkumise, mis tundus mulle toona väga krõbe, lihtsalt polnud kohe sellist raha välja käia. Kokkuhoiu mõttes otsustasin ehitada jupi kaupa, palkasin paar ehitusmeest ja töö läks käima. Järgnevad tööd toimusid enam kui aasta jooksul, võtsin selle aja jooksul ka kaks korda pangalaenu,  ning kui olin lõpuks kõik kulud kokku löönud, olin kulutanud oluliselt suurema summa raha kui oli algne ehituse hinnapakkuine, mille ehitusfirmalt küsisin.

Pealegi olid osad tööd endiselt tegemata, ehk elasin majas, mille puhul täpselt teadsin, kus on ehitusvead ja mis on lõpetamata, need teadmised jäid hinge kriipima ja tõttöelda kriibivad endiselt. 
Avastasin näiteks ehitusprotsessi teises pooles, et üks töömees oli looder ja seega olin üsna palju tühja maksnud, tema virk sõber aga sellest ei rääkinud. Sain aru, et ehitusjärelevalveks ma ilmselgelt ei sobi. Olulisemate konstruktsioonide ehitamise ajaks olin õnneks siiski palganud mõneks nädalaks endise kolleegi Arvi Soonseina, kes tegi väga head tööd ja hoidis töödel puhkusereisi ajal silma peal.

Muidugi oli hoone ka vana ning täis üllatusi, näiteks vahetasime välja kolmanda korruse põranda ning katuse sarikad ning terve katuse, sest vanas katuseplekis olid roosteaugud, katus oli läbi jooksnud ja konstruktsioonid olid läbi mädanenud.

Ehitusprotsess tundus lõputu, vajalike ümberehituste horisont muudkui laienes. Mäletan, et mingil hetkel lihtsalt võtsin otsuse vastu, et nii, nüüd kuulutan projekti valmis ja kolin sisse. Kolisingi. Ainult kuhugi alateadvuse tasandile jäi mingi rahulolematu kraapimine koos teadmisega, et selles majas ma tervet oma järgnevat elu ilmselt veeta ei soovi.

2012. aastal tuli meie perre esimene laps, tütar Ella. Võtsin selle toreda sündmuse tähistamiseks isapuhkuse ja otsustasin isikliku arengu tagamiseks, et linnavalitsusse tööle tagasi ma enam ei lähe. Ei läinudki. Nautisin elu pere keskel ning projekteerisin mõned hooned. Närvid puhkasid. Samm-sammult avanes minu ees aga pilt, kuidas ja milliste projektide järgi meil tegelikult hooneid ehitatakse.
Võib öelda, et sellest ajast peale hakkasid mind huvitama projekti juhtimise ja optimeerimise küsimused. Kuidas siiski tagada hoone ehitusprotsessi korrektne läbiviimine nõnda, et see ei murraks konti, et projekte oleks just parasjagu ning kulud nende tegemiseks poleks liiga suured? Miks küsivad kõik kliendid, kellega kohtun, et milliseid projekti osi mul eramu projekteerimisel vaja on? Ei teadnud ma seda alguses isegi, aga kogemus õpetas, et eriosade insenere on palju ja erinevaid, lisaks on olemas veel sisearhitektid ning maastikuarhitektid, ning kui enamikku neist läheb vaja näiteks lasteaia või kooli või spa disainimisel, siis paljudel neist on oma koht ka eramu projekteerimisprotsessis. 

Viimastel aastatel on meie arhitektuuribüroo projekteerinud päris palju eramuid, oleme teinud nii oma projekte kui aidanud majatehastel teha nn sidumisprojekte juba olemasolevatele tüüplahendustele. Mõne viimase aasta jooksul on neid projekte kokku kogunenud kusagil 60 kanti, mis on andnud tubli praktika ning mõningase ettekujutuse ka sellest, millised on erinevate omavalitsuste nõuded üle Eesti. Kas teadsite näiteks, et kõige raskem on ehitusluba taotleda Narva Jõesuus, kus tavalise eramu ehitusloa esitamisega soovitakse näha samaaegselt ka kõiki eriosade projekte või, seda, et Viimsi valla geodeet ei luba geodeetilist krundi alusplaani tarvel mõõdistada, mistõttu planeeritud ehitustööd võivad viibida näiteks 5 kuud? Samuti seda, et geodeedid nõuavad krundi mõõdistuse eest, mis tavapäraselt maksab 350€, peaaegu poole suurema summa, lihtsalt sellepärast, et soovite ehitada oma maja Viimsis?

Annan siin blogis ülevaate oma rännakutest ja leidudest viimase 3-5 aasta jooksul õpitu taustal. Siin võiks leida midagi igale oma maja ehitamist veel plaanivale inimesele, kindlasti ka inimesele, kes ei suuda ise otsustada, kas tegeleda oma eramu projekteerimise ja ehitamise juhtimisega ise või tellida see teenusena väljapoolt? Selles blogis analüüsin ka seda küsimust, andes ettekujutuse oma eramu ehitamisega kaasnevast asjaajamisest, projekti juhtimise etappidest ja protsessist. Püüan olla seejuures üsna täpne, samas ülevaatlik, andes infot nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik, püüdes olla konstruktiivne ning mitte koormata lugejaid üle ebavajaliku infoga.

Eesmärgiks on anda Teile projekti juhtimise protsessist piisav ettekujutus, samuti jagan nõuandeid, kui palju kaasata oma eriala professionaale ja millised on kriitilised staadiumid projekteerimises ja ehitamises.

Sport Osaühing (arhitektuuribüroo) on kolme viimase aasta jooksul aidanud erinevatel klientidel ja majatehastel ehitusluba taotleda enam kui 70 korral, nii et meil on üsna hea ettekujutus, kuidas toimub ehitusloa taotlemine erinevates kohalikes omavalitsustes, millised on raskemad võimalikud kitsaskohad ja probleemid, ning millised küsimused lahenevad tavaliselt kiiremini. Samuti selgitame, miks soovitame lasta ehitada oma uus kodu tehases.

Anname neist ja veel mitmetest küsimustest, aga ka põnevatest teistest ettevõtmistest.

Blogiartikkel: Tiit Sild, Tüüpmaja Tube arhitekt