Planeerid oma maja? Kuidas alustada?
Kümmekond aastat tagasi, kui ostsin tühja majakarbi, olin alguses üsna nõutu. Kust üldse alata? Millised projekti osad ma pean tellima, et ehitusprotsess oleks võimalikult sujuv? Kuidas käib asjaajamine ja läbirääkimine ehitajatega? Kas peaksin tegema kõik projektid valmis ja tellima ehituse ühest kohast või on mõistlikum ehitada jupi kaupa?
Nagu kord ette näeb, tegin ehitusprojekti. Armsad kolleegid toonase Tartu linnaarhitektina minu projektile loomulikult armu ei antud, projekt peksti korralikult mitu korda tagasi nagu ikka kombeks ja ükski märkus mida teha sai tegemata ei jäänud. Võrdne kohtlemine, mis sa teed :).
Projekt sai lõpuks ehitusloa, seega otsisin ehitusfirmasid, kes selle järgi asja valmis ehitaks. Saingi hinnapakkumise, mis tundus mulle toona väga krõbe, lihtsalt polnud kohe sellist raha välja käia. Kokkuhoiu mõttes otsustasin ehitada jupi kaupa, palkasin paar ehitusmeest ja töö läks käima. Järgnevad tööd toimusid enam kui aasta jooksul, võtsin selle aja jooksul ka kaks korda pangalaenu, ning kui olin lõpuks kõik kulud kokku löönud, olin kulutanud oluliselt suurema summa raha kui oli algne ehituse hinnapakkuine, mille ehitusfirmalt küsisin.
Pealegi olid osad tööd endiselt tegemata, ehk elasin majas, mille puhul täpselt teadsin, kus on ehitusvead ja mis on lõpetamata, need teadmised jäid hinge kriipima ja tõttöelda kriibivad endiselt.
Avastasin näiteks ehitusprotsessi teises pooles, et üks töömees oli looder ja seega olin üsna palju tühja maksnud, tema virk sõber aga sellest ei rääkinud. Sain aru, et ehitusjärelevalveks ma ilmselgelt ei sobi. Olulisemate konstruktsioonide ehitamise ajaks olin õnneks siiski palganud mõneks nädalaks endise kolleegi Arvi Soonseina, kes tegi väga head tööd ja hoidis töödel puhkusereisi ajal silma peal.
Muidugi oli hoone ka vana ning täis üllatusi, näiteks vahetasime välja kolmanda korruse põranda ning katuse sarikad ning terve katuse, sest vanas katuseplekis olid roosteaugud, katus oli läbi jooksnud ja konstruktsioonid olid läbi mädanenud.
Ehitusprotsess tundus lõputu, vajalike ümberehituste horisont muudkui laienes. Mäletan, et mingil hetkel lihtsalt võtsin otsuse vastu, et nii, nüüd kuulutan projekti valmis ja kolin sisse. Kolisingi. Ainult kuhugi alateadvuse tasandile jäi mingi rahulolematu kraapimine koos teadmisega, et selles majas ma tervet oma järgnevat elu ilmselt veeta ei soovi.
2012. aastal tuli meie perre esimene laps, tütar Ella. Võtsin selle toreda sündmuse tähistamiseks isapuhkuse ja otsustasin isikliku arengu tagamiseks, et linnavalitsusse tööle tagasi ma enam ei lähe. Ei läinudki. Nautisin elu pere keskel ning projekteerisin mõned hooned. Närvid puhkasid. Samm-sammult avanes minu ees aga pilt, kuidas ja milliste projektide järgi meil tegelikult hooneid ehitatakse.
Võib öelda, et sellest ajast peale hakkasid mind huvitama projekti juhtimise ja optimeerimise küsimused. Kuidas siiski tagada hoone ehitusprotsessi korrektne läbiviimine nõnda, et see ei murraks konti, et projekte oleks just parasjagu ning kulud nende tegemiseks poleks liiga suured? Miks küsivad kõik kliendid, kellega kohtun, et milliseid projekti osi mul eramu projekteerimisel vaja on? Ei teadnud ma seda alguses isegi, aga kogemus õpetas, et eriosade insenere on palju ja erinevaid, lisaks on olemas veel sisearhitektid ning maastikuarhitektid, ning kui enamikku neist läheb vaja näiteks lasteaia või kooli või spa disainimisel, siis paljudel neist on oma koht ka eramu projekteerimisprotsessis.
Viimastel aastatel on meie arhitektuuribüroo projekteerinud päris palju eramuid, oleme teinud nii oma projekte kui aidanud majatehastel teha nn sidumisprojekte juba olemasolevatele tüüplahendustele. Mõne viimase aasta jooksul on neid projekte kokku kogunenud kusagil 60 kanti, mis on andnud tubli praktika ning mõningase ettekujutuse ka sellest, millised on erinevate omavalitsuste nõuded üle Eesti. Kas teadsite näiteks, et kõige raskem on ehitusluba taotleda Narva Jõesuus, kus tavalise eramu ehitusloa esitamisega soovitakse näha samaaegselt ka kõiki eriosade projekte või, seda, et Viimsi valla geodeet ei luba geodeetilist krundi alusplaani tarvel mõõdistada, mistõttu planeeritud ehitustööd võivad viibida näiteks 5 kuud? Samuti seda, et geodeedid nõuavad krundi mõõdistuse eest, mis tavapäraselt maksab 350€, peaaegu poole suurema summa, lihtsalt sellepärast, et soovite ehitada oma maja Viimsis?
Annan siin blogis ülevaate oma rännakutest ja leidudest viimase 3-5 aasta jooksul õpitu taustal. Siin võiks leida midagi igale oma maja ehitamist veel plaanivale inimesele, kindlasti ka inimesele, kes ei suuda ise otsustada, kas tegeleda oma eramu projekteerimise ja ehitamise juhtimisega ise või tellida see teenusena väljapoolt? Selles blogis analüüsin ka seda küsimust, andes ettekujutuse oma eramu ehitamisega kaasnevast asjaajamisest, projekti juhtimise etappidest ja protsessist. Püüan olla seejuures üsna täpne, samas ülevaatlik, andes infot nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik, püüdes olla konstruktiivne ning mitte koormata lugejaid üle ebavajaliku infoga.
Eesmärgiks on anda Teile projekti juhtimise protsessist piisav ettekujutus, samuti jagan nõuandeid, kui palju kaasata oma eriala professionaale ja millised on kriitilised staadiumid projekteerimises ja ehitamises.
Sport Osaühing (arhitektuuribüroo) on kolme viimase aasta jooksul aidanud erinevatel klientidel ja majatehastel ehitusluba taotleda enam kui 70 korral, nii et meil on üsna hea ettekujutus, kuidas toimub ehitusloa taotlemine erinevates kohalikes omavalitsustes, millised on raskemad võimalikud kitsaskohad ja probleemid, ning millised küsimused lahenevad tavaliselt kiiremini. Samuti selgitame, miks soovitame lasta ehitada oma uus kodu tehases.
Anname neist ja veel mitmetest küsimustest, aga ka põnevatest teistest ettevõtmistest.
Blogiartikkel: Tiit Sild, Tüüpmaja Tube arhitekt
Projekt sai lõpuks ehitusloa, seega otsisin ehitusfirmasid, kes selle järgi asja valmis ehitaks. Saingi hinnapakkumise, mis tundus mulle toona väga krõbe, lihtsalt polnud kohe sellist raha välja käia. Kokkuhoiu mõttes otsustasin ehitada jupi kaupa, palkasin paar ehitusmeest ja töö läks käima. Järgnevad tööd toimusid enam kui aasta jooksul, võtsin selle aja jooksul ka kaks korda pangalaenu, ning kui olin lõpuks kõik kulud kokku löönud, olin kulutanud oluliselt suurema summa raha kui oli algne ehituse hinnapakkuine, mille ehitusfirmalt küsisin.
Pealegi olid osad tööd endiselt tegemata, ehk elasin majas, mille puhul täpselt teadsin, kus on ehitusvead ja mis on lõpetamata, need teadmised jäid hinge kriipima ja tõttöelda kriibivad endiselt.
Avastasin näiteks ehitusprotsessi teises pooles, et üks töömees oli looder ja seega olin üsna palju tühja maksnud, tema virk sõber aga sellest ei rääkinud. Sain aru, et ehitusjärelevalveks ma ilmselgelt ei sobi. Olulisemate konstruktsioonide ehitamise ajaks olin õnneks siiski palganud mõneks nädalaks endise kolleegi Arvi Soonseina, kes tegi väga head tööd ja hoidis töödel puhkusereisi ajal silma peal.
Muidugi oli hoone ka vana ning täis üllatusi, näiteks vahetasime välja kolmanda korruse põranda ning katuse sarikad ning terve katuse, sest vanas katuseplekis olid roosteaugud, katus oli läbi jooksnud ja konstruktsioonid olid läbi mädanenud.
Ehitusprotsess tundus lõputu, vajalike ümberehituste horisont muudkui laienes. Mäletan, et mingil hetkel lihtsalt võtsin otsuse vastu, et nii, nüüd kuulutan projekti valmis ja kolin sisse. Kolisingi. Ainult kuhugi alateadvuse tasandile jäi mingi rahulolematu kraapimine koos teadmisega, et selles majas ma tervet oma järgnevat elu ilmselt veeta ei soovi.
2012. aastal tuli meie perre esimene laps, tütar Ella. Võtsin selle toreda sündmuse tähistamiseks isapuhkuse ja otsustasin isikliku arengu tagamiseks, et linnavalitsusse tööle tagasi ma enam ei lähe. Ei läinudki. Nautisin elu pere keskel ning projekteerisin mõned hooned. Närvid puhkasid. Samm-sammult avanes minu ees aga pilt, kuidas ja milliste projektide järgi meil tegelikult hooneid ehitatakse.
Võib öelda, et sellest ajast peale hakkasid mind huvitama projekti juhtimise ja optimeerimise küsimused. Kuidas siiski tagada hoone ehitusprotsessi korrektne läbiviimine nõnda, et see ei murraks konti, et projekte oleks just parasjagu ning kulud nende tegemiseks poleks liiga suured? Miks küsivad kõik kliendid, kellega kohtun, et milliseid projekti osi mul eramu projekteerimisel vaja on? Ei teadnud ma seda alguses isegi, aga kogemus õpetas, et eriosade insenere on palju ja erinevaid, lisaks on olemas veel sisearhitektid ning maastikuarhitektid, ning kui enamikku neist läheb vaja näiteks lasteaia või kooli või spa disainimisel, siis paljudel neist on oma koht ka eramu projekteerimisprotsessis.
Viimastel aastatel on meie arhitektuuribüroo projekteerinud päris palju eramuid, oleme teinud nii oma projekte kui aidanud majatehastel teha nn sidumisprojekte juba olemasolevatele tüüplahendustele. Mõne viimase aasta jooksul on neid projekte kokku kogunenud kusagil 60 kanti, mis on andnud tubli praktika ning mõningase ettekujutuse ka sellest, millised on erinevate omavalitsuste nõuded üle Eesti. Kas teadsite näiteks, et kõige raskem on ehitusluba taotleda Narva Jõesuus, kus tavalise eramu ehitusloa esitamisega soovitakse näha samaaegselt ka kõiki eriosade projekte või, seda, et Viimsi valla geodeet ei luba geodeetilist krundi alusplaani tarvel mõõdistada, mistõttu planeeritud ehitustööd võivad viibida näiteks 5 kuud? Samuti seda, et geodeedid nõuavad krundi mõõdistuse eest, mis tavapäraselt maksab 350€, peaaegu poole suurema summa, lihtsalt sellepärast, et soovite ehitada oma maja Viimsis?
Annan siin blogis ülevaate oma rännakutest ja leidudest viimase 3-5 aasta jooksul õpitu taustal. Siin võiks leida midagi igale oma maja ehitamist veel plaanivale inimesele, kindlasti ka inimesele, kes ei suuda ise otsustada, kas tegeleda oma eramu projekteerimise ja ehitamise juhtimisega ise või tellida see teenusena väljapoolt? Selles blogis analüüsin ka seda küsimust, andes ettekujutuse oma eramu ehitamisega kaasnevast asjaajamisest, projekti juhtimise etappidest ja protsessist. Püüan olla seejuures üsna täpne, samas ülevaatlik, andes infot nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik, püüdes olla konstruktiivne ning mitte koormata lugejaid üle ebavajaliku infoga.
Eesmärgiks on anda Teile projekti juhtimise protsessist piisav ettekujutus, samuti jagan nõuandeid, kui palju kaasata oma eriala professionaale ja millised on kriitilised staadiumid projekteerimises ja ehitamises.
Sport Osaühing (arhitektuuribüroo) on kolme viimase aasta jooksul aidanud erinevatel klientidel ja majatehastel ehitusluba taotleda enam kui 70 korral, nii et meil on üsna hea ettekujutus, kuidas toimub ehitusloa taotlemine erinevates kohalikes omavalitsustes, millised on raskemad võimalikud kitsaskohad ja probleemid, ning millised küsimused lahenevad tavaliselt kiiremini. Samuti selgitame, miks soovitame lasta ehitada oma uus kodu tehases.
Anname neist ja veel mitmetest küsimustest, aga ka põnevatest teistest ettevõtmistest.
Blogiartikkel: Tiit Sild, Tüüpmaja Tube arhitekt