Kui palju peab projekteerides suhtlema linna või vallaga?
Enamikus riikides üle maailma on ehitusprojektide menetlemise kohustus delegeeritud riigi poolt kohalikele omavalitsustele. Praktikas tähendab see, et kuigi riigis kehtib terviklik ehitusseadustik ja riiklikult kehtestatud normid ja standardid, sõltuvad paljud ehitusprojekti aspektid siiski kohalikust omavalitsusest ja selle konkreetsetest ametnikest. Ehitusloa taotlemise protsess võib seetõttu sõltuvalt linnast või vallast võtta oluliselt enam energiat, vahendeid ning aega.
Ühes Tartu linna lähedases vallas istub näiteks ehitusnõuniku positsioonil ehituskonstruktor. Kui me projekteerisime sinna valda esimese maja tundus alguses, nagu jookseksime peaga vastu kiviseina. Ehitusloa taotlusele järgnenud kommentaaride järgi tundus, et ilma hoone konstruktsiooni põhiprojektita me seda ehitusluba kätte ei saagi.
Projektile tehtud kommentaaride järgi tundus, et ta oleks soovinud näha hoone tööjooniste esitamist ehitusloa menetluse staadiumis. Täiesti ennekuulmatu tavapärase ehitusloa taotluse juures!
Konstruktiivne projekti ja tööjoonised on iga tehases ehitatava eramu juures vajalikud, kuid nende lõpuni projekteerimine samaaegselt ehitusloa taotlemisega kätkeb endas omajagu riske. Alati võib juhtuda, et projekteerimise käigus tuleb välja mõni detailplaneeringu nõue või projekteerimistingimuste nõue, millega ei ole osatud arvestada, näiteks piirang võrguvaldajatelt (veevärk, Elektrilevi vmt), mis tähendab maja mõõtude muutmist (näiteks selgub mõne dokumentatsioonis puudu oleva servituudi olemasolu, mida projekteerimise käigus ei märgatud või mis puudus alusdokumentide hulgas). Muutes aga maja põhimõõte, on vaja muuta ära ka kõik hoone elementide tööjoonised, mis tähendab topelt tööd ja topelt kulu nii aja kui raha mõttes. Seetõttu on mõistlik saada kõigepealt kätte ehitusluba, ehitades siis selle peale üles teised projektid.
Selleks, et aru saada vallaametnike soovide tagamaid, kulus üsna palju aega ja vaeva, kompromissina kirjeldasime projekti seletuskirjas ära karkassmajade standardlahendused (näiteks et hoone sarikate ja seinaelementide konstruktiivsete postide samm peab olema 60cm). Projekti seletuskiri muutus sellest üsna palju paksemaks ja täpsemaks. Leidsime mõistliku kompromisslahenduse, kuid valla ametnikust aru saamiseks kulus omajagu aega.
Bürokraatia hulk sõltub kohaliku omavalitsuse suurusest.
Rusikareeglina võib öelda, et mida suurem on vald või linn, seda keerulisem saab olema ka projekteerija töö, sest suures omavalitsuses vaatab ehitusloaprojekti üle suurem hulk erinevaid spetsialiste. Suurem hulk erinevate ametnike arvamusi tähendab aga üsna tihti seda, et kommentaarid projektile on vastuolus või mõnikord lausa üksteist välistavad. Projekteerija pannakse selliste kooridneerimata kommentaaridega üsna skisofreenilisse seisukorda. Kogenud projekteerija teab, et siinkohal tasub helistada ametnikud üle ja uurida täpsemalt järgi konkreetsete kommentaaride ja ettepanekute tagamaad, sest kirjasõnas väljendamise oskus on inimestel väga erinev.
Tallinnas ja Tartus tuleb näiteks arvestada sellega, et ehitusloa taotlusega samaaegselt nõutakse ehitusprojekti juurde nõutakse lõpuni valmis projekteeritud trassivaldajatega kooskõlastatud välistrasside projekte. Mujal omavalitsustes võib selles osas lihtsamalt läbi saada, koostades trassi projektid samaaegselt ehitusloa taotlemisega või isegi veidi hiljem, vahel alles ehitusprotsessi alguses.
Selleks, et asjaajamine läheks ladusalt, soovitame me kindlasti projekteerimisprotsessi alguses käia kohalikus omavalitsuses kohal või vähemalt helistada, tutvustades oma projekti ja lahendust valla/linna arhitektile või ehitusnõunikule. Selliste kohtumiste eesmärk on lisaks projekti näitamisele ka enese tutvustamine ja vastastikuse usalduse tekitamine. Kui Teie ehitusprojekti kausta taga on konkreetse inimese nägu või hääl, on asjaajamine vähem ametlik ning projekt liigub üldjuhul kiiremini. Ülekommunikeerimine on kindlasti parem kui alakommunikeerimine.
Projektile tehtud kommentaaride järgi tundus, et ta oleks soovinud näha hoone tööjooniste esitamist ehitusloa menetluse staadiumis. Täiesti ennekuulmatu tavapärase ehitusloa taotluse juures!
Konstruktiivne projekti ja tööjoonised on iga tehases ehitatava eramu juures vajalikud, kuid nende lõpuni projekteerimine samaaegselt ehitusloa taotlemisega kätkeb endas omajagu riske. Alati võib juhtuda, et projekteerimise käigus tuleb välja mõni detailplaneeringu nõue või projekteerimistingimuste nõue, millega ei ole osatud arvestada, näiteks piirang võrguvaldajatelt (veevärk, Elektrilevi vmt), mis tähendab maja mõõtude muutmist (näiteks selgub mõne dokumentatsioonis puudu oleva servituudi olemasolu, mida projekteerimise käigus ei märgatud või mis puudus alusdokumentide hulgas). Muutes aga maja põhimõõte, on vaja muuta ära ka kõik hoone elementide tööjoonised, mis tähendab topelt tööd ja topelt kulu nii aja kui raha mõttes. Seetõttu on mõistlik saada kõigepealt kätte ehitusluba, ehitades siis selle peale üles teised projektid.
Selleks, et aru saada vallaametnike soovide tagamaid, kulus üsna palju aega ja vaeva, kompromissina kirjeldasime projekti seletuskirjas ära karkassmajade standardlahendused (näiteks et hoone sarikate ja seinaelementide konstruktiivsete postide samm peab olema 60cm). Projekti seletuskiri muutus sellest üsna palju paksemaks ja täpsemaks. Leidsime mõistliku kompromisslahenduse, kuid valla ametnikust aru saamiseks kulus omajagu aega.
Bürokraatia hulk sõltub kohaliku omavalitsuse suurusest.
Rusikareeglina võib öelda, et mida suurem on vald või linn, seda keerulisem saab olema ka projekteerija töö, sest suures omavalitsuses vaatab ehitusloaprojekti üle suurem hulk erinevaid spetsialiste. Suurem hulk erinevate ametnike arvamusi tähendab aga üsna tihti seda, et kommentaarid projektile on vastuolus või mõnikord lausa üksteist välistavad. Projekteerija pannakse selliste kooridneerimata kommentaaridega üsna skisofreenilisse seisukorda. Kogenud projekteerija teab, et siinkohal tasub helistada ametnikud üle ja uurida täpsemalt järgi konkreetsete kommentaaride ja ettepanekute tagamaad, sest kirjasõnas väljendamise oskus on inimestel väga erinev.
Tallinnas ja Tartus tuleb näiteks arvestada sellega, et ehitusloa taotlusega samaaegselt nõutakse ehitusprojekti juurde nõutakse lõpuni valmis projekteeritud trassivaldajatega kooskõlastatud välistrasside projekte. Mujal omavalitsustes võib selles osas lihtsamalt läbi saada, koostades trassi projektid samaaegselt ehitusloa taotlemisega või isegi veidi hiljem, vahel alles ehitusprotsessi alguses.
Selleks, et asjaajamine läheks ladusalt, soovitame me kindlasti projekteerimisprotsessi alguses käia kohalikus omavalitsuses kohal või vähemalt helistada, tutvustades oma projekti ja lahendust valla/linna arhitektile või ehitusnõunikule. Selliste kohtumiste eesmärk on lisaks projekti näitamisele ka enese tutvustamine ja vastastikuse usalduse tekitamine. Kui Teie ehitusprojekti kausta taga on konkreetse inimese nägu või hääl, on asjaajamine vähem ametlik ning projekt liigub üldjuhul kiiremini. Ülekommunikeerimine on kindlasti parem kui alakommunikeerimine.